Olenemata sellest, kas aluspind on plastik, paber või riie, tuleb teibi nakkejõud aluspinna pinnal olevast liimikihist.Liimi füüsikalised omadused määravad otseselt lindi nakkejõu.Muidugi on palju teipe, mis jagunevad laias laastus survetundlikeks teibideks, vesiaktiveerivateks teibideks, kuumustundlikeks teibideks jne. Nende hulgast kasutatakse meie elus enim survetundlikke teipe.Spetsiaalset töötlust ega aktiveerimist pole vaja ning seda saab saavutada teatud pressimisega.Kleepuv toime.Meie arutelu keskmes on lindil olev survetundlik liim (nimetatakse ka isekleepuvaks).

Survetundlik liim on teatud tüüpi polümeermaterjal, millel on väga kõrge viskoossus ja teatud elastsus, nagu akrülaatpolümeer, kumm, silikoonkumm jne. Teibi kleepuvus on range füüsiline protsess, mis jaguneb kaheks infiltratsiooni- ja adhesioonietapiks. polümeeride viskoelastsus.See mängib siin olulist rolli: esiteks on viskoossel liimil teatud vedeliku jõudlus ja liimmolekuli pinnaenergia on väga madal, mistõttu võib liim kergesti objekti pinnale imbuda ja elastsus muudab vajutamisel, kleepuvad molekulid võivad kõrvale pigistamise asemel koguneda;siis on adhesiooniprotsess liimi ühtekuuluvuse ja adhesiooni tulemus.

Mõned teibid on, nakkuvus suureneb aja jooksul.Seda seetõttu, et liim vajab pikemat aega, et eseme pinda paremini märjaks teha ning aukudesse ja soontesse “voolamiseks”.Lisaks arvavad mõned, et teip on lihtsalt liimiga kaetud teip.See väide on täiesti vale, kuna liim on märguvuse saavutamiseks täielikult vedelal kujul ning selle sidusus ja nakkumine peavad ootama, kuni see saab avalduda alles pärast õhu käes kuivatamist.Lisaks on liimimine pöördumatu protsess.Kui see on lahti rebitud, ei saa seda uuesti siduda.Kogu lindi sidumise tsükli jooksul säilitab liim viskoelastsuse ja on osaliselt pöörduv.protsessi.